Liguuria on Itaalia loodeosas rannikualal asuv region, mille pealinnaks on Genova. Liguuria rannikualal asub piirkond, mida tuntakse nime all Itaalia Riviera. Peamised Liguuria vaatamisväärsused asuvadki kas rannikualal Itaalia Rivieras, aga ka Liguuria pealinnas Genovas.

 


Liguuria static map Liguuria
   

 

 

 

Toscana on ennekõike tuntud oma maaliliste maastike poolest. Samas on aga sellel piirkonnal ka rikkalik ajalugu ja ta on oma panuse maailam kunstiajalukku. Sellest Itaalia nurgakesest on pärit maailmakuulus Leonardo da Vinci. 

Emilia-Romagna

 

Emilia-Romagna on Itaalia administratiivüksus, mis liidab endas üheks kaks ajaloolist Itaalia regiooni - Emilia ja Romagna. Piirkonna pindala on 22 446 km2, seal elab ligikaudu 4,4 miljonit elanikku ja selle piirkonna pealinnaks on Bologna. Emilia-Romagna näol on tegemist ühe jõukaima ja enim arenenud piirkonnaga Euroopas. Bolognas, Emilia-Romagna pealinnas on hästi arenenud sotsiaalteenused ja elukvaliteedi indeksi poolest edestab ta enamikku teisi Itaalia piirkondasid ja linnasid. Bolognas asub ka maailma vanim ülikool. Lisaks Bolognale asuvad siin veel sellised kuulsad ajaloolised Itaalia linnad nagu Modena, Parma ja Ferrara. Emilia-Romagna on toiduainetööstuse keskuseks ja siin toodetakse enamus Itaalia tuntud automarkidest - sellised autotootjad nagu Ferrari, Lamborghini, Maserati, Pagani, De Tomaso ja Ducati on pärit just sellest piirkonnast. Selles piirkonnas asuvad ka sellised kuulsad kuurortid nagu Rimini ja Riccione.

 

 

 Itaalia

 

Itaalia asub Apenniini poolsaarel. Itaalia suuremate saarte hulka kuuluvad Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalial on maismaapiir nelja Euroopa riigiga - Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Šveitsiga. 

Itaalia jaguneb kahekümneks maakonnaks, mis on ka alljärgnevalt üles loetletud. Itaalias reisides ei oma loomulikult suurt tähtsust et mis maakonnas te parasjagu olete. Küll aga on igal maakonnal oma ajalooline ja kultuuriline taust. Ja Itaalia reisi planeerides on mõtekas vaadata iga maakonda eraldi, selleks et näha kas seal on reisiseltskonnale midagi huviväärset pakkuda. Alljärgnevalt on välja toodud Itaalia maakondade lühikirjeldus ja viide artiklile, mis kirjeldab vastavat Itaalia piirkonda üksikasjalikumalt.

  1. Abruzzo
  2. Apuulia
  3. Basilicata
  4. Calabria
  5. Campania
  6. Emilia Romagna
  7. Friuli-Venezia Giulia
  8. Lazio
  9. Liguuria
  10. Lombardia
  11. Marche
  12. Molise
  13. Piemonte
  14. Sardiinia
  15. Sitsiilia
  16. Toscana
  17. Trentino-Alto Adige
  18. Umbria
  19. Valle d'Aosta
  20. Veneto
Apulia
Basilicata
Calabria
Molise
Campania
Abruzzo
Lazio
Umbria
Marche
Tuscany
Sardinia
Emilia-Romagna
Piedmont
Friuli
Venezia Giulia
Aosta
Valley
South Tyrol
Trentino
Veneto
Lombardy
Adriatic Sea
Ionian Sea
Mediterranean Sea
Tyrrhenian Sea
Liguuria meri

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Abruzzo

Abruzzo asub Molise maakonna kõrval ja kuni 1963. aastani oli tegemist ühe provintsiga. Sellest tulenevalt on ka Abruzzo ja Molise ajalugu ja kultuur väga tihedalt seotud. Enamus maakonnast on väga mägine. Abruzzo maakond jaguneb omakorda neljaks provintsiks:

  1. L'Aquila provints
  2. Teramo provints
  3. Chieti provints
  4. Pescara provints

 

Apuulia

Apuulia maakond jaguneb kuueks provintsiks:

  1. Bari provints
  2. Barletta-Andria-Trani provints
  3. Brindisi provints
  4. Foggia provints
  5. Lecce provints
  6. Taranto provints

 

Basilicata

Basilicata maakond jaguneb kaheks provintsiks:

  1. Potenza provints
  2. Matera provints

 

Calabria

Calabria maakond jaguneb viieks provintsiks:

  1. Catanzaro provints
  2. Cosenza provints
  3. Crotone provints
  4. Reggio Calabria provints
  5. Vibo Valentia provints

 

Campania

Campania maakond jaguneb viieks provintsiks:

  1. Avellino provints
  2. Benevento provints
  3. Caserta provints
  4. Napoli provints
  5. Salerno provints

 

Emilia Romagna

Emilia Romagna maakond jaguneb üheksaks provintsiks:

  1. Bologna provints
  2. Ferrara provints
  3. Forlì-Cesena provints
  4. Modena provints
  5. Parma provints
  6. Piacenza provints
  7. Ravenna provints
  8. Reggio Emilia provints
  9. Rimini provints

 

Friuli-Venezia Giulia

Friuli-Venezia Giulia maakond jaguneb neljaks provintsiks:

  1. Gorizia provints
  2. Pordenone provints
  3. Trieste provints
  4. Udine provints

 

Lazio

Lazio maakond jaguneb viieks provintsiks:

  1. Frosinone provints
  2. Latina provints
  3. Rieti provints
  4. Rooma provints
  5. Viterbo provints

Maakond on tuntud ennekõike selle poolest, et siin asub Itaalia pealinn Rooma.

 

Liguuria

Liguuria kujutab endast pikka kitsast rannikuriba Itaalia loodeosas. Suurim linn on siin Genova. Lisaks asuvad Liguurias ka sellised kuulsad kuurortid nagu Portofino ja San Remo. Märkimist väärib ka maaliline väikelinn Manarola, nagu ka kogu regioon nimega Cinque Terre. Nimetus "Cinque Terre" tähendab tõlkes "viis maad" ja see viitab teineteise kõrval asuvale linnakesele, mis kõik on tuntud oma võluvatele vaadetele ja kokakunstile. Nendeks viieks linnaks on: Monterosso al Mare, Vernazza, Corniglia, Manarola ja Riomaggiore. Liguurias asub ka regioon nimega Itaalia Riviera ehk Liguuria Riviera.

Liguuria maakond jaguneb neljaks provintsiks:

  1. Genova provints
  2. Imperia provints
  3. La Spezia provints
  4. Savona provints

Loe edasi: Liguuria maakond

 

Lombardia

Lombardia maakond jaguneb 12 provintsiks:

  1. Bergamo provints
  2. Brescia provints
  3. Como provints
  4. Cremona provints
  5. Lecco provints
  6. Lodi provints
  7. Mantova provints
  8. Milano provints
  9. Monza ja Brianza provints
  10. Pavia provints
  11. Sondrio provints
  12. Varese provints

 

Marche

Marche maakond jaguneb viieks provintsiks:

  1. Ancona provints
  2. Ascoli Piceno provints
  3. Fermo provints
  4. Macerata provints
  5. Pesaro e Urbino provints

 

Molise

Molise maakond jaguneb kaheks provintsiks:

  1. Campobasso provints
  2. Isernia provints

 

Piemonte

Piemonte maakond jaguneb kaheksaks provintsiks:
  1. Alessandria provints
  2. Asti provints
  3. Biella provints
  4. Cuneo provints
  5. Novara provints
  6. Torino provints
  7. Verbano-Cusio-Ossola provints
  8. Vercelli provints
Piedmont Provinces  
     

 

 

 

 

 

 

 

Sardiinia

Sardiinia on Itaalia suuruselt teine saar.

 

Sitsiilia

Sitsiilia on Itaaalia kõige suurem saar.

 

Toskaana

Toskaana maakond jaguneb kümneks provintsiks:

  1. Arezzo provints
  2. Firenze provints
  3. Grosseto provints
  4. Livorno provints
  5. Lucca provints
  6. Massa-Carrara provints
  7. Pisa provints
  8. Pistoia provints
  9. Prato provints
  10. Siena provints

 

Trentino-Alto Adige

Trentino-Alto Adige maakond jaguneb kaheks provintsiks:

  1. Bolzano provints (Lõuna-Tirool)
  2. Trento provints

 

Umbria

Umbria maakond jaguneb kaheks provintsiks:

  1. Perugia provints
  2. Terni provints

 

Valle d'Aosta

Valle d'Aosta maakonna näol on tegemist ainukese Itaalia maakonnaga, mis ei ole provintsideks jaotatud.

 

Veneto

Veneto maakond jagunev seitsmeks provintsiks:

  1. Belluno provints
  2. Padova provints
  3. Rovigo provints
  4. Treviso provints
  5. Venezia provints
  6. Verona provints
  7. Vicenza provints

 

 

   

 Sitsiilia

 

Sitsiilia on on Itaaliale kuuluv saar, olles ka ühtlasi nii Itaalia kui ka Vahemere suurim saar. Koos teda ümbritsevate väikemate saartega moodustab ta Sitsiilia autonoomse piirkonna. Pindala poolest on Sitsiilia Eestist peaaegu kaks korda väiksem, kuid siiski elab seal ligikaudu 5 miljonit elanikku. Sitsiilia maakonna keskuseks on Palermo, mis asub Conca d'Oro orus Pellegrino mäe jalamil. Sitsiilia on mandri Itaaliast eraldatud kitsa Messina väinaga. Sitsiilias asub Euroopa kõrgeim ja kõige aktiivsem vulkaan Etna. Etna vulkaani kõrgus on ligikaudu 3350 m üle merepinna.

 

Sitsiilia ajalugu

Arheoloogilised leiud tõendavad, et Sitsiilias on olnud inimasustus juba 8000 aastast eKr. Ajajärgul 750 aastat eKr. oli Sitsiilia koduks arvukatele Foiniikia ja Kreeka kolooniatele. Järgneva 600 aasta vältel oli Sitsiilia tallermaaks Puunia sõdadele. Esimene sõdade seeria kandis nimi on tuntud Kreeka-Puunia sõdade nime all, mida mõnikord nimetatakse ka Sitsiilia sõdade seeriaks. Need sõjad leidsid aset vahemikus 600 a eKr kuni 265 a eKr. Teine sõdade seeria on tuntud Rooma-Puunia sõdade nime all ja seda sõdade eeriat nimetatakse ka lihtalt Puunia sõdadeks. Need sõjad kestsid vahemikus 264 a eKr kuni 146 a eKr ja lõppesid Kartaago hävitamisega Rooma sõdurite poolt.
Pärast Rooma Impeeriumi lagunemisr 5. sajandil pKr oli Sitsiilia vallutamise objektiks mitmetele võõrvõimudele. Pärast seda on aegade jooksul on Sitsiiliasse vallutusretki teinu vandaalid, idagoodid, bütsantslased, araablased ja normannid. Hiljem, Sitsiilia kuningriigi aeg aastatel 1130-1816, oli Sitsiilia allutatud Aragoni kroonile Hispaaniast ja Saksa-Rooma Keisririigile.

Praegune Itaalia Vabariik loodi 1946 aastal ja Sitsiilia sai Itaaliaga ühinedes eristaatuse, jäädes autonoomseks Itaalia maakonnaks.

 

Vaatamisväärsused Sitsiilias

 

Sürakuusa

Sürakuusa ehk Siracusa (inglise keeles Syracuse) on linn Sitsiilia idaranniku alumises servas. Ajal, mil Sitsiilia kuulus Suur-Kreeka ehk ehk Magna Græcia koosseisu koosseisu, oli ta Suur-Kreeka üks vägevaimaid linnasid, võisteldes oma hiilguse poolest Ateena endaga.

 

Lipari  saarestik ehk Aeoli saarestik

Lipari saarestik koosneb seitsmest saarest: Lipari, Vulcano, Salina, Panarea, Filicudi, Alicudi ja Stromboli. Suurim ja enim asustatud neist saartest on Lipari, millest tulenevalt on ka saarestikule nimi antud. Saarestiku pindala ühtekokku on ca 88 km² ja nii mõnelgi saarel on aktiivsed tegevvulkaanid.  

 

Agrigento Templiteorg

Agrigento Templiteorg asub samanimelise linna lähistel. Agrigento asutamisaastaks peetakse 580 a eKr ja Suur-Kreeka riigi ajal oli see Kreeka üks oluliseimaid linnasid. Agrigento Templiteorg on kuulus selle poolest, et siin on vapustavalt hästi säilinud Antiik-Kreeka templid.

 

Palermo ja Monreale

Monreale asub Palermo vahetus läheduses ja siin asub maailma üks suuremaid pa paremini säilinud näide normannide arhitektuurist – Monreale katedral.